51吃瓜

Mehaanilise t?psuse kontseptsioon

T??tlemise t?psust kasutatakse peamiselt toote tootmise astme jaoks ning nii t??tlemise t?psus kui ka t??tlemisviga on terminid, mida kasutatakse t??deldud pinna geomeetriliste parameetrite hindamiseks. Mehaanilise t?psuse m??detakse tolerantse klassi j?rgi ja mida v?iksem klassi v??rtus, seda suurem on t?psus; T??tlusviga v?ljendatakse arvuliselt ja mida suurem on v??rtus, seda suurem on viga. K?rge t??tlust?psus t?hendab v?ikeseid t??tlusvigu ja vastupidi.

Kokku on 20 tolerantsi taset IT01, IT0, IT1, IT2, IT3 kuni IT18, nende hulgas IT01 esindab osa suurimat mehaanilist t?psust, IT18 esindab osa madalaimat mehaanilist t?psust ja üldiselt IT7 ja IT8 on keskmise mehaanilise t?psusega.

T??tlemismeetodiga saadud tegelikud parameetrid ei ole absoluutselt t?psed. Osa funktsiooni seisukohast peetakse t??tlemise t?psuse tagamiseks nii kaua, kui t??tlemisviga on osa joonisega n?utud h?lvevahemikus.

Masina kvaliteet s?ltub osade t??tlemise kvaliteedist ja masina montaa?i kvaliteedist. Osade t??tlemise kvaliteet h?lmab kahte peamist osa: t??tlemise t?psus ja pinna kvaliteet.

Mehaaniline t??tlemise t?psus viitab sellele, mil m??ral t??deldud osa tegelikud geomeetrilised parameetrid (suurus, kuju ja asukoht) vastavad ideaalsetele geomeetrilistele parameetritele. Erinevust nende vahel nimetatakse mehaanilise veaks. Mehaanilise vea suurus peegeldab mehaanilise t?psuse taset. Mida suurem viga, seda v?iksem on masinat?psus ja mida v?iksem viga, seda suurem on masinat?psus.

Kohandamismeetod

(1) Protsessi süsteemi kohandamine

(2) T??riistade vigade v?hendamine

(3) Edastusvigade v?hendamine ülekandeahelas

(4) T??riista kulumise v?hendamine

(5) Protsessi süsteemi pinge ja deformatsiooni v?hendamine

(6) Protsessi süsteemi termilise deformatsiooni v?hendamine

(7) J??gipinge v?hendamine

M?ju p?hjused

(1) T??tlemisp?him?tte viga

T??tlemisp?him?tte viga viitab veale, mis tekib t??tlemiseks ligikaudsete teraprofiilide v?i ligikaudsete ülekandesuhete kasutamisel. T??tlemisp?him?tete vigu esineb sageli keermete, hammasrataste ja keerukate pindade t??tlemisel.

T??tlemisel kasutatakse ligikaudset t??tlemist tavaliselt tootlikkuse ja ?konoomsuse parandamiseks eeldusel, et teoreetiline viga v?ib vastada t??tlemise t?psuse n?uetele.

(2) Korrigeerimisviga

T??riista reguleerimisviga viitab ebat?psest reguleerimisest tingitud veale.

5. M??tmismeetod

Mehaanilise t?psusega v?etakse kasutusele erinevad m??tmismeetodid vastavalt erinevatele mehaanilise t?psuse sisule ja t?psusn?uetele. ?ldiselt on mitut tüüpi meetodeid:

(1) Olenevalt sellest, kas m??detud parameetrit m??detakse otseselt v?i mitte, saab selle jagada otseseks m??tmiseks ja kaudseks m??tmiseks.

Otsene m??tmine: m??detud parameetri otsene m??tmine m??detud suuruse saamiseks. N?iteks m??tmine kaliibri v?i v?rdlusvahendiga.

Kaudne m??tmine: m??detud suurusega seotud geomeetriliste parameetrite m??tmine ja m??detud suuruse saamine arvutuste abil.

Loomulikult on otsene m??tmine intuitiivsem, kaudne m??tmine aga raskem. ?ldiselt, kui m??detud suurus v?i otsene m??tmine ei vasta t?psusn?uetele, tuleb kasutada kaudset m??tmist.

(2) Vastavalt sellele, kas m??tevahendi lugemisv??rtus esindab otseselt m??detud suuruse v??rtust, saab selle jagada absoluutseks m??tmiseks ja suhteliseks m??tmiseks.

Absoluutne m??tmine: lugemisv??rtus n?itab otseselt m??detud m??tme suurust, mida m??detakse vernier-kaliibriga.

Suhteline m??tmine: lugemisv??rtus t?histab ainult m??detud suuruse h?lvet standardkoguse suhtes. V?lli l?bim??du m??tmisel v?rdlusvahendiga tuleb esmalt reguleerida m??teploki null asendit ja seej?rel m??ta. M??detud v??rtus on külgv?lli l?bim??du ja m??teploki suuruse vahe, mida nimetatakse suhteliseks m??tmiseks. ?ldiselt on suhteline m??tmise t?psus k?rgem, kuid m??tmine on keerulisem.

(3) Vastavalt sellele, kas m??detud pind on kokkupuutes m??tevahendi m??tepeaga, v?ib selle jagada kontaktm??tmiseks ja kokkupuuteta m??tmiseks.

Kontakti m??tmine: m??tej?ud eksisteerib siis, kui m??tepea puutub kokku kontaktpinnaga ja tal on mehaaniline m?ju. Kui m??detakse osasid mikromeetriga.

Mittekontaktne m??tmine: m??tepea ei puutu kokku m??detud osa pinnaga ja mittekontaktne m??tmine v?ib v?ltida m??tej?u m?ju m??tmistulemustele. N?iteks projektsioonimeetodi, valguslaine h?irete meetodi kasutamine m??tmiseks jne.

(4) Vastavalt korraga m??detud parameetrite arvule saab selle jagada üheks m??tmiseks ja terviklikuks m??tmiseks.

?ks m??tmine: m??detakse katsetatava osa iga parameetrit eraldi.

P?hjalik m??tmine: osade asjakohaseid parameetreid kajastavate terviklike n?itajate m??tmine. Keermete m??tmisel t??riista mikroskoobiga saab m??ta eraldi tegelikku sammu l?bim??tu, profiili poolnurga viga ja keerme kumulatiivset sammu viga.

P?hjalikul m??tmisel on üldiselt k?rge efektiivsus ja usaldusv??rsem osade vahetatavuse tagamisel ning seda kasutatakse tavaliselt valmis osade kontrollimiseks. ?ks m??tmine v?ib m??rata iga parameetri vea eraldi ja seda kasutatakse tavaliselt protsessi analüüsimiseks, protsessi kontrollimiseks ja m??ratud parameetrite m??tmiseks.

(5) Vastavalt m??tmise rollile t??tlemisprotsessis saab seda jagada aktiivseks m??tmiseks ja passiivseks m??tmiseks.

Aktiivne m??tmine: t??deldavat detaili m??detakse t??tlemisprotsessi ajal ja tulemusi kasutatakse otseselt osa t??tlemisprotsessi juhtimiseks, v?ltides sellega ?igeaegselt j??tmete teket.

Passiivne m??tmine: m??tmine on tehtud p?rast t??deldava detaili t??tlemist. Seda tüüpi m??tmine v?ib ainult m??rata, kas t??deldud osad on kvalifitseeritud, ning piirdub j??tmete avastamise ja eemaldamisega.

(6) Vastavalt katsetatud osa olekule m??tmisprotsessi ajal saab selle jagada staatiliseks m??tmiseks ja dünaamiliseks m??tmiseks.

Staatiline m??tmine: suhtelise vaikuse m??tmine. M??detakse l?bim??t mikromeetriga.

Dünaamiline m??tmine: m??detav pind liigub m??tepea simuleeritud t??seisundi suhtes.

Dünaamiline m??tmismeetod v?ib peegeldada kasutusolekule l?henevate osade olukorda, mis on m??tmistehnoloogia arengusuund.