Osade t??tlemise t?psus
K?rvalekaldeid osa tegelike geomeetriliste parameetrite ja ideaalsete geomeetriliste parameetrite vahel nimetatakse mehaanilise veaks. Mehaanilise vea suurus peegeldab mehaanilise t?psuse taset. Mida suurem viga, seda v?iksem on masinat?psus ja mida v?iksem viga, seda suurem on masinat?psus.
Tegeleme t??tlemisega iga p?ev ja mainime sageli t?psust, kuid kas teil on t?psuse suhtes ?igus? V?i vaatab kaugust? Vaatame t?psust Shenzhen Yuhe Diamond Tools!
T??tlemise t?psus viitab sellele, mil m??ral t??deldud osa pinna tegelik suurus, kuju ja asend vastavad joonisega n?utavatele ideaalsetele geomeetrilistele parameetritele! Ideaalsed geomeetrilised parameetrid suuruse poolest on keskmine suurus; Kujundite puhul on need absoluutsed ringid, silindrid, tasapinnad, koonused ja sirgjooned jne; Vastastikuste positsioonide puhul t?hendab see absoluutset paralleelsust, risti, koksiaalsust, sümmeetriat jne.
1. M??tmete t?psus
T??deldud osade tegelike m??tmete ja osa m??tmete h?lvetsooni keskus vastavuse aste.
2. Kujundi t?psus
See t?hendab, kui palju t??deldud osa pinna tegelik geomeetria vastab ideaalsele geomeetrilisele kujule.
3. Positsiooni t?psus
T??deldud osade pindade tegelik asuhat?pse erinevus.
4. Vastastikune suhe
Tavaliselt masina osa projektimisel ja osa t??tlemise t?psuse m??ramisel tuleks p??rata t?helepanu kuju vea kontrollimisele asukoha sallivuses, asukoha vea peaks olema v?iksem kui m??tme sallivus. See t?hendab, et t?pne osa v?i osa oluline pind, selle kuju t?psuse n?uded peaksid olema k?rgemad kui asukoha t?psuse n?uded ja asuha t?psuse n?uded peaksid olema k?rgemad kui m??tme t?psuse n?uded.
K?rvalekaldeid osa tegelike geomeetriliste parameetrite ja ideaalsete geomeetriliste parameetrite vahel nimetakse mehaanilise veaks. Mehaanilise vea suurus peegeldab mehaanilise t?psuse taset. Mida suurem viga, seda v?iksem on masinat?psus ja mida v?iksem viga, Seda suurem on masinat?psus.
T??tlemise t?psust kasutatakse peamiselt toote tootmise astme jaoks ning nii t??tlemise t?psus kui ka t??tlemisviga on terminid, mida kasutatakse t??deldud pinna geomeetriliste parameetrite hindamiseks. Mehaanilise t?psuse m??detakse tolerantse klassi j?rgi ja mida v?iksem klassi v??rtus, seda suurem on t?psus; T??tlusviga v?ljendatakse arvuliselt ja mida suurem on v??rtus, Seda suurem on viga. K?rge t??tlust?psus t?hendab v?ikeseid t??tlusvigu ja vastupidi.
Kokku on 20 tolerantsi taset IT01, IT0, IT1, IT2, IT3 kuni IT18, nende hulgas IT01 esindab osa suurimat mehaanilist t ?psust, IT18 esindab osa madalamat mehaanilist t?psust ja üldiselt IT7 ja IT8 on keskuse mehaanilise t?psusega.
T??tlemismeetodiga saad tegelikud parameetrid ei ole absoluutselt t?psed. Osa funktsiooni seisukohast peetakse t??tlemise t?psuse tagamiseks nii kaua, kui t??tlemisviga on osa joonisega n?utud h?lvevahemikus.
Erinevus t?psuse ja t?psuse vahel: 1. T?psus
Saadud m??tmistulemuste ja tegelike v??rtuste l?heduse aste. K?rge m??tet?psus viitab v?ikesele süstemaatilisele veale, kus m??teandmete keskus v??rtus erineb tegelikust v??rtusest v?hem, kuid andmed on hajutatud, st juhusliku vea suurus ei ole selge.
2. T?psus
Reprodutseeritavus ja j?rjepidevus samasuguste varuproovide kasutamisel saadud tulemuste vahel. T?psus v?ib olla k?rge, kuid t?psus on ebat?pne. N?iteks m??detakse 1 mm pikkust kasutades kolme tulemust 1,051 mm, 1,053 mm ja 1,052 mm, mis on k?rge t?psusega, kuid ebat?psed.
T?psus t?hendab m??tmistulemuste ?igsust, T?psus t?hendab m??tmistulemuste korratavust ja korratavust ning t?psus on t?psuse eeltingimus.