51吃瓜

Lühike sissejuhatus ja t??stusharu ülevaade lehtmetallist:

Autot??stuse, kommunikatsiooni, IT ja igap?evase riistvara tootmise t??stuse arenguga on lehtmetalli t??tlemine muutunud üha populaarsemaks ja lehtmetalli t??tlemise m?istmine on muutunud vajalikumaks.

2. k?sitsi v?i mehaaniliselt metallilehtede, profiilide ja torude valmistamist teatud kuju, suuruse ja t?psusega osadeks nimetatakse lehtmetalli t??tlemiseks; Seda kasutatakse laialdaselt ventilatsiooni-, kliimaseadmete kanalite ja nende komponentide tootmisel.

3. Lehtmetallist osad on enamasti valmistatud metallilehtedest ja toruliitmikutest. T?nu oma kergele kaalule, k?rgele tugevusele ja j?ikusele, kuju v?ib olla meelevaldselt keeruline, madal materjalitarbimine, mehaanilise t??tlemise vajadus ja sile pind, neid kasutatakse laialdaselt igap?evaelus ja t??stuslikus tootmises, nagu barrelid, valamud, ventilatsioonikanalid, materjali transporditorustikud, autot??stuse katte t??tlemine jne Lisaks saab neid rakendada ka autode v?lise remondit??d.

4. metallilehte t??tlemine viitab tavaliselt sellistele meetoditele nagu l?ikamine, painutamine, valtsimine ja p??ramine vormimine. ?ldiselt nimetatakse vormide kasutamist erinevate deformatsiooniprotsesside l?puleviimiseks lehtmetalli stantsimiseks, samas kui k?sitsi v?i mehaaniliselt vormimise protsessi nimetatakse lehtmetalli t??tlemiseks.

Lehtmetallmaterjal:

1. elektrolüütilised plaadid: SECC (N) (s?rmej?lgede kindel plaat), SECC (P), DX1, DX2, SECD (venitav plaat). Materjali k?vadus: HRB50 +-5, t?mbeplaat: HRB32 ~ 37

2. külmvaltsitud plaadid: SPCC, SPCD (venitav plaat), 08F, 20, 25, Q235-A, CRS. Materjali k?vadus: HRB50 +-5, t?mbeplaat: HRB32 ~ 37.

3. alumiiniumplaat; AL, AL (1035), AL (6063), AL (5052) jne.

4. roostevabast terasest plaadid: SUS, SUS301 (302303304), 2Cr13, 1Cr18Ni9Ti jne.

Muud tavaliselt kasutatavad materjalid on: puhas vaskplaadid (T1, T2), kuumvaltsitud plaadid, vedruterasplaadid, alumiiniumist tsingitud plaadid, alumiiniumprofiilid jne.

Lehtmetalli t??tlemise tehnoloogia:

Lehtmetalli t??tlemise tehnoloogia saab p?him?tteliselt jagada: m?rgistamine, l?ikamine, voltimine, valtsimine (painutamine), painutamine, hammustamine v?i keevitamine, ??rikute valmistamine ja ??rikute paigaldamine. Selles jaotises tutvustatakse peamiselt selliseid protsesse nagu m?rgistamine, valtsimine, kokkupandamine, hammustamine ja painutamine.

(1) Joone joonistamine

1. Enamik lehtmetallist osi on valmistatud lamedatest metallplaatidest, nii et on vaja joonistada lehtmetallist osade tegelikud pinnam??tmed metalliplaadile lamedaks kujuks, mida nimetatakse lahtiv?tmiseks joonistamiseks.

2. Vastavalt koostisosade pinna lahti avamise omadustele on kaks tüüpi: laiendatavad pinnad ja mitte laiendatavad pinnad.

3. Komponendi pind v?ib olla tasasel pinnal t?iesti tasane ilma rebenemise v?i kortsumiseta ja seda tüüpi pinda nimetatakse kasutatavaks pinnaks. Tasapinnad, silindrid ja koonused kuuluvad kasutatavatele pindadele. Kui osa pinda ei ole v?imalik looduslikult lameda pinna peale levitada, nimetatakse seda m?rkamatuks pinnaks, nagu kera pind, ringr?ngas ja spiraalpind, mida saab ainult ligikaudu lahti avada.

(2) Lehtmetalli t??tlemise meetod

1. l?ikamine: l?ikamine on materjalide l?ikamise protsess soovitud kuju vastavalt lahtiv?tmisele. Materjalide l?ikamiseks on palju meetodeid, mida saab jagada l?ikamiseks, pungimiseks ja laserl?ikamiseks vastavalt t??pingi tüübile ja t??p?him?ttele.

1.1 L?ikamine - kasutage l?ikemasinat, et l?igata soovitud kuju. T?psus v?ib ulatuda 0,2 mm v?i rohkem, mida kasutatakse peamiselt ribade l?ikamiseks v?i puhaste materjalide l?ikamiseks.

1.2 L?ikamine ja l?ikamine - kasutage l?ikamiseks CNC-mulgusmasinat (NC) v?i tavalist mulgusmasinat. M?lemad l?ikemeetodid v?ivad saavutada t?psuse üle 0,1 mm, kuid esimesel on l?ikem?rgid ja suhteliselt madal efektiivsus l?ikamise ajal, samas kui viimasel on k?rge efektiivsus, kuid k?rge üksikkulu, muutes selle sobivaks suuremahuliseks tootmiseks.

1.2.1 CNC pungimismasinad kasutavad l?ikamise ajal materjali kinnitamiseks ülemist ja alumist vormi ning t??lauda lehtmetalli pungimiseks ja l?ikamiseks, andes t??deldava detaili soovitud kuju. CNC pungimismasinaid on peamiselt kahte tüüpi: Tailifu ja AMADA.

1.2.2 Tavaline punch press kasutab ülemise ja alumise vormi liikumist materjali vajaliku kuju pungimiseks tilgutuse abil. Tavalised pungimismasinad peavad üldjuhul sobitama l?ikemasinaga, et pungida v?lja vajalik kuju, st p?rast ribamaterjali l?ikamist l?ikamismasinaga saab pungimismasin pungimismasina vajaliku materjali kuju.

1.3 Laserl?ikamine - kasutades laserl?ikeseadmeid lehtmetalli pidevaks l?ikamiseks, et saavutada materjali soovitud kuju. Selle omaduseks on suur t?psus ja v?ime t??delda v?ga keerulise kujuga osi, kuid t??tlemiskulud on suhteliselt k?rged.

2. Vorming:

Lehtmetalli vormimine on lehtmetalli t??tlemise peamine t??tlemisviis. Vormistamist saab jagada kahte tüüpi: k?sitsi vormimine ja masinavormimine. K?sitsi vormimist kasutatakse sageli t?iendava t??tlemise v?i viimistlusena ning seda kasutatakse harva. Kuid m?ne keerulise kujuga v?i deformatsioonile kalduva materjali t??tlemisel on k?sitsi vormimine siiski h?davajalik. K?sitsi vormimine toimub lihtsate kinnituste ja jigide abil. Peamiselt kasutatakse j?rgmisi meetodeid: painutamine, servad, trimmimine, kaardamine, curling ja vormimine.

Me arutame siin peamiselt masina vormimist: painutamine vormimine, stantsimine vormimine.

2.1 Painutamine vormimine - Kinnitage ülemised ja alumised vormid eraldi kokkupandava voodi ülemisele ja alumisele t??pinnale, kasutage servomootoreid t??pindade suhtelise liikumise edastamiseks ja juhtimiseks ning kombineerige ülemise ja alumise vormi kuju lehtmetalli painutamise saavutamiseks. Painutamise vormimise t?psus v?ib ulatuda 0,1 mm-ni.

2.2 Stamping Forming - Mootoriga mootors?iduki mootors?iduki mootors?iduki poolt ülemise vormi juhtimiseks tekitatud v?imsuse kasutamine koos ülemise ja alumise vormi suhtelise kujuga deformeeritakse lehtmetall, et saavutada osade t??tlemine ja vormimine. Templimise t?psus v?ib ulatuda üle 0,1 mm. Pungimismasinad saab jagada tavalisteks pungimismasinateks ja kiireteks pungimismasinateks.

3. Metallilehtede ühendamine

Ventilatsioonikanaleid ja metallplektidest valmistatud komponente saab ühendada selliste meetoditega nagu hambaühendus, neediühendus, keevitamine jne. Selles osas tutvustatakse peamiselt hammustusühendusi.

Voldi ja hammusta kahe lehtmetalli (v?i materjali m?lemad küljed) servad kokku ja suru need tihedalt üksteise vastu. Seda ühendusmeetodit nimetatakse hammustamiseks (?mbluseks). Lehtmetalliühendus on protsess, mis ühendab erinevaid osi teatud viisil, et saada soovitud toode. Lehtmetalliühendusi saab jagada keevitamiseks, needistamiseks, keermestatud ühendusteks jne.

(1) Bitiühendus

1. Hammustuste tüübid

Nurgahammustuse ja pandla stiil

2. Hammustuse rakendamine

Erinevaid hammustusi kasutatakse peamiselt j?rgmistes valdkondades:

(1) ?hekordset lamedat hammustust kasutatakse plaatide, kanalite v?i komponentide pikisuunaliste sulgemis?mbluste ühendamiseks.

(2) ?hekordset hammustust kasutatakse ?hukanalite ümmarguste kurvide, edasi-tagasi kurvide ja horisontaalsete ?mbluste jaoks.

(3) Nurgahammustamist, ühendusnurgahammustamist ja hammustamisel kinnitamist kasutatakse ristkülikukujuliste kanalite v?i komponentide pikisuunaliste sulgemisühenduste ja ristkülikukujuliste küünarnukide jaoks, samuti tee nurgaühenduste jaoks.

(2) Hammustuslaius ja lubatud kogus

Hammustuse laius s?ltub toruliitmike paksusest, nagu on n?idatud tabelis 8-1.

Hammustuse suurus on seotud hammustuse laiuse, kattuvate kihtide ja kasutatava masinaga.

2. ?hekordse lameda hammustuse, ühekordse vertikaalse hammustuse ja nurga hammustuse puhul on ühele lauale j??nud kogus v?rdne hammustuse laiusega, samas kui teisele lauale j??nud kogus on kaks korda hammustuse laiusest. Seet?ttu hammustuse s?ilitamine on v?rdne kolme korda hammustuse laiusega.

3. Liigese nurgahammustuse puhul j?tke ühele lauale hammustuse laiusega v?rdne kogus ja teisele lauale kolm korda hammustuse laiusega, mille tulemuseks on hammustuse laius neli korda suurem.

4. Hammustusv?imalus tuleb j?tta m?lemale poolele lauda vastavalt vajadusele.

Hammustusi saab teha k?sitsi v?i mehaaniliselt.

1. K?sitsi hammustamine

K?sitsi hammustamise protsess on j?rgmine:

(1) ?he lameda hammustuse t??tlemine (nagu on n?idatud allpool joonisel) h?lmab eelt?mmatud ?mblusjoontega plaadi paigutamist kanaliterasele, ?mbluse painutusjooned joondamist kanaliterase servadega

(1) Hammustusmasinad h?lmavad lineaarseid hammustusmasinaid ja küünarnukkide hammustusmasinaid, mis v?ivad t?iendada ruudukujuliste, ristkülikukujuliste, ringikujuliste torude, küünarnukide, teeside ja muutuva l?bim??duga torude hammustuse moodustamist. Hammustuskuju on t?pne, pind on tasane, suurus on ühtlane ja tootlikkus on k?rge. Neid kasutatakse laialdaselt kliimaseadmete ja ventilatsioonikanalite t??tlemisel.

(2) Hammustuse moodustamise mehaanilise hammustuse protsess on lehtmetalli l?biviimine mitme paari p??rlevate rullide erineva soonekujuga, muutes j?rk-j?rgult lehe serva kumerust v?ikesest suureks ja moodustades selle j?rk-j?rgult.

(3) Lehtmetallist ümmarguste ?hukanalite valmistamisel on vaja lehtmetalli rullida ja painutada. Ristkülikukujuliste kanalite valmistamisel on vaja lehtmetallist ruut kokku voltida.

Lehtmetalli painutamise meetodit p??rleva rulli kaudu nimetatakse rulliks, tuntud ka kui ümardamine.

1. P?hiprintsiip: joonisel on n?idatud rullimise ja painutamise p?hiprintsiip. Lehtmetall asetatakse alumisele rullile ning ülemise ja alumise rulli vahelist kaugust saab reguleerida. Kui kaugus on v?iksem kui lehtmetalli paksus, paindub lehtmetall, mida nimetatakse survepainutamiseks. Pideva valtsimise korral moodustab lehtmetall sileda kumeruse vahemikus, kuhu see rullitakse (kuid lehtmetalli kaks otsa on veel sirged, kuna seda ei saa rullida, ja need tuleb osa moodustamisel k?rvaldada). Nii et rullimise olemus on pidev painutamine.

3.1 Keevitamine v?ib jagada: CO2 keevitus, Ar keevitus, takistuskeevitus jne

3.1.1 CO2 keevituse t??tlemise p?him?te: kasutage kaitsegaasi (CO2) ?hu ja sulametalli mehaaniliseks isoleerimiseks, v?ltides sulametalli oksüdeerumist ja l?mmastimist. Seda kasutatakse peamiselt rauamaterjalide keevitamiseks. Omadused: kindel ühendus ja hea tihendusv?ime. CO2 keevitusseadmed jagunevad peamiselt robot CO2 keevitusseadmeteks ja k?sitsi CO2 keevitusseadmeteks.

3.1.2 Ar kaarkeevitust kasutatakse peamiselt alumiiniumi ja roostevabast terasest materjalide keevitamiseks, selle t??tlemise p?him?te ning eelised ja puudused on samad nagu CO2, seadmed jagunevad ka robotkeevituseks ja k?sitsi keevitamiseks.

3.1.3 Vastutakistuskeevituse t??p?him?te: Kasutades keevitusseadme l?biva voolu tekitatud takistussoojust, sulatatakse keevitusseade ja kuumutatakse keevitusseade ühendamiseks Seadmed h?lmavad peamiselt Songxing seeriat, Qilong seeriat jne.

3.2 Neetimine v?ib jagada: surve neetimine ühendus ja needi ühendus jne. Tavalised neetide seadmed h?lmavad neetide masinaid, neetide püstolid ja POP neetide püstolid.

3.2.1 Needitav ühendus on kruvide ja mutrite pressimise protsess t??deldavasse detaili nii, et neid saab keermete kaudu teiste osadega ühendada.

3.2.2 Needi ühendus on neetide kasutamine kahe komponendi kokku t?mbamiseks ja neetimiseks.

Pinnat??tlus:

Pinnat??tluse dekoratiivne ja kaitsev m?ju toote pindadele on tunnustatud paljudes t??stusharudes. Lehtmetallit??stuses kasutatakse tavaliselt pinnat??tlusmeetodeid galvaneerimise, pihustamise ja muude pinnat??tlusmeetodite hulka.

1. galvaneerimine jaguneb: tsingimine (v?rv tsink, valge tsink, sinine tsink, must tsink), nikelplaadimine, kroomitamine jne;

Peamine ülesanne on moodustada materjali pinnale kaitsekiht, mis m?ngib kaitsvat ja dekoratiivset rolli;

2. Spray v?rvimine jaguneb kaheks tüübiks: pihustusv?rvimine ja pulbripihustamine. P?rast materjali eelt??tlust pihustatakse pind t??deldava detaili pinnale pihustuspüstoli ja gaasiga, moodustades pinnakatte t??deldava detaili pinnale. P?rast kuivatamist m?ngib see kaitsvat rolli;

K?sitsi valmistatud painutav toru

Painutamata seadmete v?i ühe tüki v?ikepartii tootmisel on kurvide arv v?ike, mist?ttu painutamisvormide valmistamine on eba?konoomne. Sel juhul kasutatakse k?sitsi painutamist. K?sitsi painutamise peamised protsessid h?lmavad liiva t?itmist, m?rgistamist, kuumutamist ja painutamist.

(1) Liivat?itega torude k?sitsi painutamisel kasutatakse terastorude sektsiooni deformatsiooni v?ltimiseks j?rgmisi peamisi meetodeid: toru t?itmine t?iteainetega (nagu kvartsliiv, kamp ja madala sulamispunktiga sulamid). Suurema l?bim??duga terastorude puhul kasutatakse tavaliselt liiva. Enne liiva t?itmist pistke terastoru üks ots koonilise puidust korgiga. Puidust korgil on ?hu v?ljalaskeava, mis v?imaldab toru sees olevat ?hku vabalt vabaneda kuumutamisel ja laiendamisel. P?rast liiva t?itmist pistke toru teine ots puidust korgiga. Terastorusse laaditud liiv peaks olema puhas, kuiv ja tihe.

Suurema l?bim??duga terastorude puhul, kui puidust pistikute kasutamine on ebamugav, v?ib kasutada terasest pistikuplaate.

(2) Joonistage joon terastoru küttepikkuse m??ramiseks

(3) Kütmist v?ib teha s?e, koksi, s?egaasi v?i raske nafta abil kütusena. Küte peaks olema aeglane ja ühtlane ning tavalise süsinikterase küttetemperatuur on üldiselt umbes 1050 ℃. Külmpainutamist kasutatakse roostevabast terasest ja legeerterasest torude puhul.

(4) Painutatud ja kuumutatud terastoru saab painutada k?sitsi painutamisseadmega.

P?hjapaindlik toru

Südamiku painutatud toru on toru tüüp, mis painutatakse tagasi m??da vormi, kasutades toru painutamismasina südamiku v?lli. Südamiku v?lli funktsioon on v?ltida ristl?ike deformatsiooni toru painutamisel. Südamikuv?llide vormideks on ümmargune pea, terav pea, lusikakujuline, ühesuunaline ühendus, universaalne ühendus ja painduv v?ll.

Südamiku painutatud toru kvaliteet s?ltub torusse ulatuva südamiku v?lli kujust, suurusest ja asendist.

Südameta painutav toru

Südameta painutustoru on meetod terastoru sektsiooni deformatsiooni kontrollimiseks painutusmasina p??rdformatsioonimeetodi abil. See p?hjustab terastorule teatud hulga p??rdformatsiooni rakendamist enne painutusdeformatsiooni tsooni sisenemist, nii et terastoru v?liskülg ulatub v?ljapoole, et tasakaalustada v?i v?hendada terastoru sektsiooni deformatsiooni painutamise ajal, tagades seel?bi painutatud toru kvaliteedi.

Südameta painutatud torud on laialdaselt kasutatud. Kui terastoru painderaadius on suurem kui 1,5 korda toru l?bim??t, kasutatakse tavaliselt südameta paindeid. P?hja painutatud torusid kasutatakse ainult suurema l?bim??duga ja ?hema seinapaksusega terastorude puhul.

Lisaks on olemas torude painutamise meetodeid, nagu ülir?hu painutamine, keskmise sagedusega painutamine, leegi painutamine ja ekstrusiooni painutamine.

Terastoru

Terastorusid on kahte tüüpi: ?mblusteta terastorud ja keevitatud terastorud.

(1) ?mbluseta terastoru

?mbluseta terastorud jagunevad kuumvaltsitud torudeks, külmt?mmatud torudeks, pressitud torudeks jne. Vastavalt ristl?ike kujule on kaks tüüpi: ringikujulised ja ebaregulaarsed, ebaregulaarsed terastorud on ruudukujulised, ovaalsed, kolmnurksed, t?hekujulised jne. Erinevatel eesm?rkidel on paksu seinaga ja ?hukese seinaga torud ning ?hukese seinaga torud kasutatakse tavaliselt lehtmetallist osade jaoks.

(2) Keevitatud terastoru

Keevitatud terastoru, tuntud ka kui keevitatud terastoru, on valmistatud terasribade keevitamisel ja saab kahte tüüpi: tsingitud ja tsingimata, esimest nimetatakse valgeks raudtoruks ja teist nimetatakse mustaks raudtoruks.

Terastorude spetsifikatsioonid on v?ljendatud meetrilises süsteemis v?lisl?bim??du ja seina paksusena ning keiserlikus süsteemis sisemise l?bim??duga (tollides).

Terastorude suuruse m?rgistamise meetod on: v?lisl?bim??t, seina paksus ja pikkus, n?iteks toru D60106000

Lehtmetallist osade ühendamise meetod:

Lehtmetallist osad koosnevad paljudest komponentidest, mis peavad olema teatud viisil ühendatud, et moodustada terviklik toode. Tavaliselt kasutatavad ühendusmeetodid h?lmavad keevitamist, neetimist, keermestatud ühendust ja paisumisühendust. Terastorude ühendus kasutab ka eespool nimetatud meetodeid. Keevitus-, neetimis- ja keermestatud ühenduste osas

Laiendusühendus on ühendusmeetod, mis kasutab tihendamise ja kinnitamise saavutamiseks terastorude ja toruplaatide deformatsiooni. Terastoru l?bim??du laiendamiseks v?ib see kasutada mehaanilisi, plahvatuslikke ja hüdraulilisi meetodeid, mis p?hjustavad terastoru plastist deformatsiooni ja toruplaadi augu seina elastset deformatsiooni. Terastoru ja toruplaadi vahelisel ühendusel on piisav paisumistugevus (t?mbej?ud), tagades, et terastoru ei t?mmata toruaukust v?lja, kui ühendus t??tab (j?u all). Samal ajal peaks sellel olema ka hea tihendustugevus (survetakindlus), et tagada, et seadme sees olev keskkond ei leki ühendusest v?lja t??r?hu all.